Raipenaha Lugu: “Tarvasekandjad”

Kui lumi viimaks alla andis ja mets hingas esimest rohelust, ärkasid üles kolm maitsevaimu. Nad ei olnud noored, aga igal kevadel sündisid nad taas:
Naat, kelmikas ja mahe, esimene päikese poole.
Karulauk, metsik ja vürtsine, küüslaugune leek sambla all.
Kale, tume ja tummine, kivikõva kannatlikkus, mis hoiab maapinna lugu.

Üheskoos nad kuulsid tuule sosinat. Seal oli nimi, mida nad polnud ammu kuulnud —
Tõlkjas. Hobuse kabja all toodud, sõdade tolmust. Rakvere Raibe. See, keda kästi hävitada, jäi alles.

Ja nad mõistsid – aeg on ühendada see, mis püsib. Sündis rüü, mille kiud on metsast ja maalt: pekingikapsa tugevus, tõlkja iseloom, karulaugu torge, naadi kelmus ja kale’ist kivine sügavus.

See on Raipenahk.
Raip kui hea.

🌿 Loits Raipenahale

Naat, karulauk, kale ja raip,  
juurest tõuseb rohevaip.  
Tõlkjas kõnnib üle välja,  
päikeses saab rüü me selga.  
RKH – Raip Kui Hea,  
sööb end metsa, kasvab pea.